Lasen liugu.

Söön hernesuppi ja seajalgu.

Võtan napsu.

Roogin lund.

Mis on vastlapäev?

Mugin vastlakukleid. Ohjeldamatult.

Teen ühe korraliku sauna.

Saarlaseks olemise võlu ja valu

No võtame või Suurbritannia või Ahvenamaa või Gotlandi või millise saare iganes lähemalt või kaugemalt – ikka tuleb esile see miski, see eriline, mis kohe eristub – nii käitumises kui muus olemises, kuid mida eriti sõnastada ei osata. See miski, mis on nii hoomamatu ja salapärane, kui samal ajal ka kaunis ja lummav, ligimeelitav. See on saarte müstika ja hingus, see on saarlaseks olemise võlu ja valu.

Eestis on saarlastel, hiidlastel, muhulastel ja teistel saarerahvastel eriline positsioon. Neid peetakse teistsugusteks. Nende kohta levib hulgaliselt stereotüüpe ning nende üle heidetakse sageli ka nalja. Ja nad ise heidavad enda üle nalja ... Aga see on see pealispind ... See on kest.
Millisena tunnevad ennast saarlased ise, sisuliselt ja sisemuselt? Milline on saarlase olemus, saarlase identiteet saarlase enda arvates. Jah, kõik teised panevad meid paika ja seletavad, mis on saarlase identiteet, aga mis see siis tegelikult ikkagi on? Ja kui palju see langeb kokku sellega, mida teised meist arvavad? Kui palju see sarnaneb/erineb saarlaste imago’ga ülejäänud eestlaste silmis?

Maailmas ringi rännates olen end alati tutvustanud saare-muhu segaverd eestlasena. Keeruline positsioon. See on osa sellest saarlaseks olemise võlust ja valust ... Kuid minu lastel on veelgi raskem, sest nende isa on juurtelt setu, kes sündinud-kasvanud Pärnumaal ... Kes on minu lapsed? Päästva kõrre annab siin emake Eestimaa, ja meil on võimalus öelda ja mõelda, et me oleme eestlased ...
Kuid sisimas, südames jääb meile sellest väheks ..., sest südames on kultuurikilde, mis on midagi enamat kui vaid eestlaseks olemine.
Ja seepärast vaevab mind küsimus, mis see saarlase identiteet siis õigupoolest on? Mille poolest erineb saarlane eestlasest, mille poolest muhulasest? Hiidlasest?

Küsisin paari päeva jooksul mulle juhuslikult ette sattunud saarlastelt, et mis teeb saarlaseks olemise eriliseks ... Ja vastused ajasid mind veel rohkem segadusse ... Esimene inimene vastas, et keel on see, mis selle identiteedi määrab ... Aga siis kaks järgmist, kellega rääkisin, kõnelesid sulaselget saare murret, kuid tuli välja, et tegelikult olid saarele elama tulnud miniad ...

Siis keegi arvas, et see on huumorimeel – see saarlase identiteedi alus – see eriline elufilosoofia, eriline suhtumine asjadesse ... Kuid hiidlastel on see ju ka, ja muhulastel ...
Üks inimene arvas, et see võiks olla ausus. See võib tõesti olla, et on saarlase identiteedi aluseks – sest ikka praegugi veel võib maakohas kodust poodi minnes uksed lukustamata jätta. Kuid jällegi, sama on Muhus ja ma arvan, et Hiiuski ...

Sellele kirjatükile mõeldes ja inimestega saarlase identiteedist kõneldes tuli mulle idee ..., et teeks sellise kena saarlaste identiteedi uuringu. Etnograafilise ja klassikalise. Et kõik, kes tunnevad end saarlasena, muhulasena, hiidlasena, ruhnlasena vm saare elanikuna, kirjutaksid sellest lühikese lookese ja saadaksid e-postil: saarlaseks.olemine@gmail.com
Selles loos peaks kirjutama sellest, et mis on need asjad, mis teie meelest saarlasest saarlase teevad? Mis on see miski, mis saarlaseks olemise tunnet tekitab? Mis on see miski, mis saarlast (muhulast, hiidlast, ruhnlast ...) teistest eristab? Mis on saarlase identiteet? Kas see üldse on enam olemas? Äkki oleme nii globaliseerunud, et meil oma identiteeti enam polegi?

Arutlegem koos selle üle! Ja proovigem sõnastada meie identiteet, et seeläbi saada tugevamaks ja säilida, säilida oma erakordsuses ja erilisuses. Ja jõulude aegu võtame kokku, mis juttusid me oma identiteedist sinna e-postile saatsime.

Seniks jõudu saarlaseks olemisel, sest suvel on see eriti trendikas – oma saarlane on mandriinimesele kui päästerõngas :) Saarele ... Ikka ja jälle ja uuesti ...